Hüpertensiooni algne klassifikatsioon
120-139/80-89, mis on normaalse vererõhu kõrged väärtused
140-159/90-99 kuuluvad 1. astme hüpertensiooni alla.
160-179/100-109 kuuluvad 2. astme hüpertensiooni alla.
Suurem kui 180/110, kuulub 3. astme hüpertensiooni alla.
Kuidas siis arvutada vererõhku iga kord erinevalt mõõdetakse?Hüpertensiooni klassifikatsiooni määramiseks ei arvutata seda iga kord mõõdetud vererõhu standardi järgi, see on vererõhk, mis mõõdetakse ilma antihüpertensiivseid ravimeid võtmata, mis on teie enda hüpertensiooni klassifikatsioon.
Näiteks ravimite mittevõtmisel vererõhk 180/110mmHg, kuulub see 3. astme hüpertensiooni alla, aga peale antihüpertensiivsete ravimite võtmist langes vererõhk 150/90mmHg, siis see aeg arvestatakse ikka algse hüpertensiooni 3. astme järgi, lihtsalt kontrolli alla.
Enne ravimite mittevõtmist on ka vererõhu mõõtmisel kõikumisi, kuidas lugeda
Näiteks kõrgrõhk on tase, madalrõhkkond on tase, mille järgi siis arvutada?Seda tuleks arvutada kõrgema järgi.Vererõhk 160/120mmHg, kõrge rõhk kuulub 2. tasemele, madal rõhk 3. tasemele, siis mitu taset see on?Sest seda tuleks arvutada kõrgema järgi, seega peaks tegu olema 3. astme hüpertensiooniga.Loomulikult ei ole praegu 3. astme hüpertensiooni, seda nimetatakse 2. astme hüpertensiooniks.
Mis siis, kui vererõhk on kaks korda järjest erinev?Sel juhul on soovitatav võtta kahe korra keskmine, kusjuures kahe korra vaheline intervall on 5 minutit;kui kahe aja vahe on suurem kui 5 mmHg, siis mõõta 3 korda ja võtta keskmine.
Mis siis, kui haigla mõõtmine ei ole sama, mis kodus?
Üldiselt on haiglas mõõdetud vererõhu hindamise standard 140/90 mmHg, kuid kodus mõõtmise standard on hüpertensiooni hindamiseks ≥ 135/85 mmHg ja ≥ 135/85 mmHg vastab ≥ 140/90 mmHg haiglas.
Loomulikult on vererõhu kõikumiste korral täpsem meetod ambulatoorne vererõhu jälgimine ehk 24-tunnine vererõhu jälgimine, et näha konkreetset vererõhu olukorda, ambulatoorne vererõhk keskmine kõrge rõhk / madal rõhk 24h ≥ 130 / 80 mmHg;või päeval ≥ 135 / 85 mmHg;öösel ≥ 120 / 70 mmHg.võib kaaluda hüpertensiooni diagnoosimisel.
Kuidas alandada vererõhku
Pärast hüpertensiooni avastamist, kuidas vererõhku alandada, on praegu ainsad ametlikud meetodid vererõhu alandamiseks tervislikud eluviisid ja vajadusel ametlikud antihüpertensiivsed ravimid.
Äsja avastatud 1. astme hüpertensiooni korral, st hüpertensiooni puhul, mis ei ületa 160/100 mmHg, saate esmalt vererõhku alandada tervislike eluviiside, madala soolasisaldusega dieedi, kõrge kaaliumisisaldusega dieedi kaudu, nõuda liikumist, mitte jääda hiljaks, kontrollida kaal, suitsetamisest ja alkoholist hoidumine, stressi vähendamine ja muu see kõik soodustab vererõhu kontrolli.
Kui 3 kuu möödudes ei ole vererõhk ikka langenud alla 140/90, siis tuleks kaaluda vererõhu langetamist koos antihüpertensiivsete ravimitega;või kui leitakse kõrge vererõhk, see on juba üle 160/100mmHg või üle 140/90mmHg, kombineerituna diabeedi või südame-, aju- ja neeruhaigustega, siis tuleb esimesel võimalusel võtta koos antihüpertensiivseid ravimeid, et vererõhku langetada. .
Mis puudutab konkreetset valikut, millist antihüpertensiivset ravimit või milliseid antihüpertensiivseid ravimeid tuleb võtta professionaalse arsti juhendamisel, ei saa te lihtsalt valida antihüpertensiivseid ravimeid.
Meie eesmärk on, et vererõhk oleks madalam kui 140/90.Keskealiste, eriti alla 45-aastaste noorte puhul tuleks vererõhku võimalikult palju langetada alla 120/80, et südame- ja ajuveresoonkonna haiguste risk oleks väiksem.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ainus viis tõhusalt ennetada erinevaid hüpertensiooni tüsistusi on jälgida hästi vererõhku ning seda varakult avastada ja kontrollida.
