Suitsetamine mõjutab suurt mõju hüpertensioonile. Pärast sigareti suitsetamist suureneb hüpertensiooniga patsientide pulss umbes 5-20 korda minutis ja süstoolne vererõhk suureneb ka umbes 10-25 mmHg. Pikaajaline ja tugev suitsetamine, see tähendab 30–40 sigaretti päevas, võib põhjustada väikeste arterite pidevat kokkutõmbumist.
Suitsetamine on eriti ilmne inimese vererõhu korral öösel ja pikaajaline suitsetamine suurendab märkimisväärselt vererõhku. Öösel kõrgenenud vererõhk põhjustab vasaku vatsakese hüpertroofiat, nii et suitsetamine ei mõjuta mitte ainult vererõhku, vaid põhjustab ka südameprobleeme. Miks tõstab suitsetamine vererõhku? Selle põhjuseks on asjaolu, et tubakas sisaldab palju kahjulikke aineid, näiteks nikotiini. Nikotiin võib stimuleerida tsentraalset närvi ja sümpaatilist närvi ning stimuleerida neerupealist ka suures koguses katehhoolamiini, mis võib kiirendada pulssi, ahendada veresoonteid ja suurendada vererõhku.
Ligi 5000 inimest, keda jälgiti 14,5 aastat, leidis, et pikka aega suitsetanud ja suitsetanud keskealiste ja eakate inimeste hüpertensioon oli vastavalt 1,15 ja 1,08 korda kõrgem kui suitsetamata keskealiste ja eakate inimeste oma. Muidugi pole see osa liiga kõrge, nii et see uuring usub, et suitsetamine on mõõdukas hüpertensiooni riskitegur.
Lisaks on ka andmeid, mis näitavad, et hüpertensiooniga patsientidel, kellel on kombeks suitsetada, vähenenud tundlikkuse tõttu antihüpertensiivsete ravimite suhtes, pole antihüpertensiivne ravi rahuldava efektiivsuse saavutamiseks kerge ja nad peavad isegi suurendama annust.
On näha, et suitsetamine mõjutab suurt mõju hüpertensioonile.
Seetõttu soovitatakse neil, kellel on kombeks suitsetada, eriti hüpertensiooniga patsientide jaoks, sellest halvast harjumusest õigeks ajaks loobuda.
Kui te ei arva, et suitsetamine on teie tervisele kahjulik, saate oma vererõhku mõõta Kodukasutatavad vererõhumonitorid pärast suitsetamist, et tõestada oma arvamust.
