Suitsetamine avaldab hüpertensioonile suurt mõju. Pärast sigareti suitsetamist tõuseb hüpertensiivsetel patsientidel pulss umbes 5-20 korda minutis, samuti tõuseb süstoolne vererõhk umbes 10-25 mmHg. Pikaajaline ja tugev suitsetamine, st 30-40 sigareti suitsetamine päevas, võib põhjustada väikeste arterite pidevat kokkutõmbumist.
Suitsetamine on inimese öise vererõhu puhul eriti ilmne ja pikaajaline suitsetamine tõstab öist vererõhku oluliselt. Kõrgenenud vererõhk öösel põhjustab vasaku vatsakese hüpertroofiat, seega ei mõjuta suitsetamine mitte ainult vererõhku, vaid põhjustab ka südameprobleeme. Miks suitsetamine tõstab vererõhku? Seda seetõttu, et tubakas sisaldab palju kahjulikke aineid, näiteks nikotiini. Nikotiin võib stimuleerida kesknärvi ja sümpaatilist närvi ning stimuleerida ka neerupealisi vabastama suures koguses katehhoolamiini, mis võib kiirendada südame löögisagedust, ahendada veresooni ja tõsta vererõhku.
Ligi 5000 inimesega, keda jälgiti 14,5 aastat, läbi viidud uuring näitas, et pikalt suitsetanud ja suitsetanud keskealiste ja eakate inimeste hüpertensioon oli vastavalt 1,15 ja 1,08 korda kõrgem kui mittesuitsetajatel keskealistel ja eakatel. Loomulikult ei ole see osakaal liiga suur, seega usutakse selles uuringus, et suitsetamine on mõõdukas hüpertensiooni riskitegur.
Lisaks on andmeid, mis näitavad, et hüpertensiooniga patsientidel, kellel on harjumus suitsetada, ei ole antihüpertensiivse ravi tundlikkuse tõttu antihüpertensiivsete ravimite suhtes lihtne saavutada rahuldavat efektiivsust ja nad peavad isegi annust suurendama.
On näha, et suitsetamisel on hüpertensioonile suur mõju.
Seetõttu soovitatakse neil, kellel on harjumus suitsetada, eriti hüpertensiooniga patsientidel, sellest halvast harjumusest õigeaegselt loobuda.
Kui arvate, et suitsetamine ei kahjusta teie tervist, saate mõõta vererõhku Kodused vererõhumõõtjad pärast suitsetamist oma arvamuse tõestamiseks.
